Äripäev: Tee head ja teeni raha. Tulu võrreldav tavalise investeeringuga
Tugeva sotsiaalse
vastutustundega investorid võivad rõõmustada, sest heateost saab juba õige pea
kasumlik investeerimistoode.
Nimelt käivitatakse Eestis uut investeerimismudelit, mille
kaudu saavad investorid panustada ühiskondlike probleemide lahendamisse ning
teenida seejuures ka korralikku tootlust.
„Mõjuinvesteeringud on praegu veel väike tilk globaalsete
investeeringute meres, kuid need köidavad maailmas üha rohkem tähelepanu,“
rääkis Suurbritannia investeerimisfirma Bridges Venture investeeringute juht
Emilie Goodall Heateo sihtasutuse korraldatud inspiratsioonihommikul.
Kui tavaline aktsiatesse investeerimine kujutab
endast peamiselt tootlusejahti, siis mõjuinvesteeringud seovad tuluteenimise ja
ühiskondliku mõju. See tähendab, et investor saab teenida raha investeeringust,
mille kaudu lahendatakse sotsiaalseid probleeme. Olgu nendeks siis puuetega
inimeste tööleaitamine või riskigrupi noorte oskuste arendamine.
Heategemine pole enam
lihtsalt annetamine
Bridges Ventures on selles vallas edukas pioneer, sest firma
on ühiskondliku mõju saavutamiseks kuue fondi kaudu investeerinud juba 600
miljonit naela investorite raha. Huvitav on seejuures fakt, et Goodalli sõnul
on nad edukalt lõpetanud juba mitu investeerimisringi ning investorid pole seni
oma rahast ilma jäänud. Lisaks Suurbritanniale on sellised investeerimismudelid
kasutusel ka mujal ja praegu arendatakse sarnaseid fonde mitmekümnes riigis üle
maailma.
Nüüd on nende hulgas ka Eesti, kus Heateo sihtasutuse
eestvedamisel töötatakse välja uut investeerimisinstrumenti ühiskondliku mõju
osakute (ingl social impact bond ehk SIB) mudel, mis ühendab
omavahel kolm olulist osapoolt – investorid, vabaühendused ja riigi.
Lihtsustatult käib asi nii, et vabaühendus lahendab kokkulepitud sotsiaalse
probleemi investorite raha toel. Kui projekt jõuab lõpule, tagastab riik
investoritele raha ja vastavalt projekti õnnestumisele ka intressi.
SIBi mudeli käivitaja Eestis, Heateo sihtasutuse
projektijuhi Teele Rauni sõnul on maailmas häid näiteid, kus
mõjuinvesteeringute fondid suudavad pakkuda sarnaseid või isegi paremaid
tootlusi võrreldes tavafondidega ning need muutuvad atraktiivsemaks
tavainvestoritele. Nende hulka kuuluvad ka pensionifondid.
„Kui varasemalt on sotsiaalseid probleeme lahendatud
peamiselt riigi või filantroopide toel, siis SIBi mudel võimaldab antud
valdkonda investeerida ja oma investeeringult tulu teenida,“ rääkis Raun.
Heateo sihtasutus on projekti ettevalmistamisega tegelenud
rohkem kui aasta ning nüüd on jõutud reaalsete sammudeni – riik on kambas,
esimesed potentsiaalsed investorid olemas ja ka võimekad vabaühendused leitud.
Meeskond jätkab tööd selle nimel, et esimene SIB käivituks 2016. aastal.
Investori jaoks uus
normaalsus
Selles mudelis näeb Raun investorina eelkõige sotsiaalse
närviga eraisikuid ja ettevõtteid, kes mingil moel juba investeerivad või
panustavad positiivse ühiskondliku mõju loomisesse. Hiljem võiks see tema
arvates olla finantstoode, mis muutubki uueks normaalsuseks.
Investor ja Heateo sihtasutuse nõukogu liige Armin Kõomägi
suhtus esialgu sellesse instrumenti kui nišitootesse. Nüüd saab ta aga enda
sõnul üha rohkem aru, et see on tulevikutoode. „See võib investori jaoks olla
täiesti vabalt turu keskmine investeering,“ rääkis Kõomägi.
Tema sõnul näeme Suurbritannia näite
põhjal, et mõjuinvesteeringute fondidel võib minna isegi paremini kui
tavalistel aktsiafondidel, eriti ebakindlatel aegadel.
Keeruliseks võib
osutuda usaldus
Investorina
on Kõomägi sõnul kõige olulisem küsimus see, kas liiga värskesse projekti
julgetakse oma raha paigutada. Siinkohal annavadki ainsat kindlust näited
mujalt riikidest, kus ebaõnnestumise protsent on olnud väiksemgi kui tavalise
aktsiatesse investeerimise puhul. Suur tõenäosus on, et investeeritud raha saab
tagasi, küsimus võib olla lihtsalt ajahorisondis ja intressides, märkis
Kõomägi. Siinkohal mängib võtmerolli ka investori usaldus kolmanda osapoole
vastu, kes hindab projekti õnnestumist, kuna vastavalt sellele tasutakse
intressi.
Kuigi esimese SIBi käivitumine võtab Eestis veel veidi aega,
on vanker veerema lükatud ja tugeva sotsiaalse närviga investorid saavad juba
õige pea lisaks hea tegemisele ka oma raha kasvatada.
„Elu peakski selliseks muutuma, et heategu on tavaline
investeerimistoode,“ lausus Kõomägi.
Hollandis käivitus
projekt, mille aastane tootlus kuni 12%
Ühiskondliku mõju osakute ehk SIBi mudeli rakendamise
esirinnas on Suubritannia, kus tänaseks on käivitatud pea 30 mudelit ning
esimesed lõppenud SIBid on investoritele juba raha tagasi toonud. Samuti on
mitu SIBi käivitatud USAs ja Austraalias.
Üks näide Euroopas on 2013. aastal käivitatud Hollandi
mudel, mille abil lahendatakse noorte töötuse probleemi. SIBi tellija Hollandis
on Rotterdami omavalitsus ning investorid pank ABN Amro ja filantroopiafond
Start Foundation, kes investeerisid kokku 680 000 eurot Buzinezzclubi kaks
aastat kestvasse programmi.
Programmi eesmärk on tõsta riskinoorte enesekindlust ja
võimekust tööturule siseneda inspireerivate koolituste, coachingu ja ligipääsu
kaudu ettevõtete võrgustikule. Mida rohkem noori on programmi lõpuks tööle
saanud või kooliteed jätkab, seda rohkem on võimalik investoritel teenida.
Rotterdami omavalitsus maksab investoritele tekkinud kulusäästu pealt
(töötutoetuse ärajäämine, tulud sotsiaalmaksust ja tulumaksust) intressi kuni
12% aastas nelja aasta jooksul.
Ühiskondliku mõju
osakud:
– investeerimismudel, mille
eesmärgiks on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemlikkust.
– osakute tuumaks on kolme
osapoole – erainvestorite, riigi ja vabaühenduse – vaheline leping, mille puhul
investeerivad erainvestorid ühe konkreetse ühiskondliku probleemi lahendamisse
– probleemi lahendab võimekas
vabaühendus, kellel on innovaatiline ja mõjus lähenemine
– kui antud lahendus toob
kokkulepitud aja jooksul paremaid tulemusi kui olemasolev riiklik sekkumine,
tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga.
– väljamaksed tehakse vaid siis,
kui sõltumatu hindaja on kokkulepitud tulemuste ja mõju saavutamist kinnitanud
– tänaseks on maailmas kokku
käivitatud pea 50 ühiskondliku mõju osaku mudelit, nendest suurem osa
Suurbritannias ja Ameerikas
Allikas: http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2015/09/21/uus-investeerimistoode–heategu, Äripäev
Jaga
