Anna-Kaisa Oidermaa: unistan, et meil oleks ühiskonnas piisavalt inimesi, kes oskavad üksteisele vaimse tervise esmaabi pakkuda
Heateo kommunikatsioonijuht Kärt Kaasik vestles MTÜ Peaasjad juhi Anna-Kaisa Oidermaaga päev enne, kui ta pälvis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidilt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. See on suur tunnustus nii Anna-Kaisale kui kogu Peaasjade meeskonna tänuväärt tööle – palju õnne! MTÜ Peaasjad on olnud Heateo Mõjufondi portfellis ühe aasta ning fond rahastab algatuse tegemisi ka sel aastal. Rääkisime Anna-Kaisaga laiemalt Peaasjade loomise loost ja selle vajadusest, eestlaste vaimsest tervisest ning suurtest ambitsioonidest. Head lugemist!
Milline on Peaasjade alguse lugu?
Peaasjade loomise põhjus on tegelikult lihtne ja ulatub üle kümne aasta tagasi. Kui me koos kaasasutaja Ere Vasliga 2009. aastal Peaasjad asutasime, siis ei olnud Eestis vaimse tervise probleemide kohta kättesaada häid materjale ja see stigma abi otsimise ümber oli väga suur. Kuulsime pidevalt kolleegide käest, kes välismaiseid konverentse väisasid, kuidas mujal maailmas vaimse tervise probleemide ennetamise, ravimise ning stigmade murdmisega tegeletakse. Ja samal ajal kogesime me enda töös, et vaimse tervise muredega abi otsimine on inimeste jaoks ikkagi niivõrd hirmutav ja häbiväärne. Et seda lükatakse viimase hetkeni edasi ja inimesed kannatavad aastaid või aastakümneidki enne, kui abi otsivad.
Saime koos kolleegidega aru, et midagi peab ette võtma. Meil on algusest peale olnud eesmärk just avalikul suunal väga palju teavitustööd teha. Kui algusaastatel oli fookus laiemalt stigma väljajoonistamisel ja teadvustamisel, siis täna tegeleme selle stigma murdmisega. Ehk et mida saab igaüks meist teha selleks, et aidata iseennast või kedagi teist ja kuidas teha seda kõige paremini. Tegelikult ma arvan, et see stigma iseenesest ei ole kuhugi kadunud, aga me saame ja oskame sellest täna rääkida.
Mis on tänases Eestis vaimse tervise kõige suuremad murekohad?
Ikkagi see, et väga suur osa inimestest, kellel on mõni vaimse tervise mure, ei saa abi. See on probleem, mis on tegelikult ka laiemalt lääneriikides ikkagi levinud. Üks põhjus on muidugi see, et teenuseid on vähe või nende kättesaadavus on vilets. Teisalt see, millega ka meie Peaasjades saame tegeleda, on teadlikkuse vähesuse muutmine. See, et probleemi ei tunta ära ja ei osata õigetest kohtadest abi otsida. Vaimse tervise probleeme on kindlasti päris suurel osal inimestest, umbes viiel protsendil inimestest on depressioon igal ajahetkel ja ärevust ilmselt isegi veel rohkem. Reaalsus on see, et me ei saa seda alati ennetada, aga me saame teha elu elamisväärseks ning pakkuda abi.
Te teete aasta jooksul päris mitmeid erinevaid kampaaniaid, kuidas Sulle tundub, kas midagi on nende tulemusel ka muutunud?
Me kindlasti näeme, et meie poole pöördutakse kordades ja kordades rohkem kui algusaegadel. Ja märkame ka seda, et kui me teeme ise aktiivsemalt teavitustööd ja kampaaniaid, siis pöördumiste hulk kasvab hüppeliselt. Seda suhtumist ilmselt veel ikka ei ole, et inimene pöörduks vaimse tervise murega esimesena perearsti poole. Seega on siin oluline korrata ja korrata ning anda seda sõnumit ja infot, et see on okei, kui sa otsid abi.
Te olete olnud Heateo Mõjufondi portfellis ühe aasta ja Mõjufond on toetanud noorte vaimse tervise keskuse rajamist. Kuidas teil sellega läinud on?
See mõte oli meil tegelikult juba ammu, et noortele peaks olema eraldi võimalus saada lihtsalt ja kiirelt spetsialisti tuge. See on kindlasti olnud väga põnev teekond, sest viimane koroonaaasta soosis kiirete arenduste tegemist, et täna näiteks toimuvad nõustamised üle videosilla. Kui esialgu oli mõte toetada Tallinna ja Harjumaa noori, siis täna saame me tegelikult nõustada noori igas Eestimaa otsas. Mis meid väga rõõmustab, on see, et noored ise on meid üles leidnud ning andnud tagasisidet, et see abi on nende jaoks oluline ja kasulik. Väga paljud noored on välja toonud, et nende jaoks on tähtis, et nad saavad vestelda inimestega, kes on asjatundjad ning kes on huvitatud sellest, et kuulata ja aru saada. Tänane väljakutse on see, et kuidas pakkuda tõenduspõhist, taskukohast ja pikaajalist psühhoteraapiat. Sest ka see vajadus meie juurest edasi suunata on tegelikult üpris suur.
Kui palju noori te selle aasta jooksul olete saanud vastu võtta ja millises olukorras noorte vaimne tervis on?
Eelmisel aastal oli meil ligi kakssada klienti, kes keskusest läbi käisid ja sel aastal oleme eesmärgiks võtnud 300 klienti. Me näeme, et noortel inimestel on vaja veidi teistmoodi lähenemist kui lastel või täiskasvanutel. Noorukieas annavad paljud probleemid endast esmakordselt märku ja on tähtis, et teenus oleks sellise hoiakuga, et ta sobiks noorele inimesele. See, milline on esimene kokkupuude vaimse tervise spetsialistiga, võib noort inimest saata terve elu ja avaldada päris suurt mõju. Kui kontakt on selline, mis ei julgusta edasi toimetama või abi otsima, võib haigus ravimata jääda.
Noortel, nagu ka täiskasvanutel, on samamoodi igasuguseid raskuseid, olgu need siis seotud depressiooni, ärevuse või läbipõlemisega. Öeldakse, et umbes pooltel teismelistel on suuremat või väiksemat sorti kriis erinevatel põhjustel ja siin ongi hästi tähtis, et need noored inimesed saaksid piisavalt õiget tuge, et nende ülejäänud elu kenasti kulgeks. Kui me räägime näiteks suitsiidist, siis elu mõtte otsimine ja surma peale mõtlemine on normaalne elu osa, aga kui see läheb eluohtlikuks, siis on loomulikult vajalik kohene abi. Ja see on jälle selline teema, et mida rohkem me sellest teemast räägime, siis saab vältida seda, et need mõtted ühel hetkel üle keevad ja abi otsimiseks on liiga hilja.
Kui sa mõtled teie enda meeskonna peale, siis kuidas te positiivset energiat loote ja hoiate?
Me räägime enda hoidmisest päris palju. Ka erinevaid kampaaniaid planeerides arutame ka omavahel, et kuidas üksteist ja ennast toetada saame. Ma usun ja loodan, et oleme suutnud luua sellise õhkkonna, kus kõigil on võimalik öelda, kui on raske ja tahaks aja maha võtta. Ja et see ongi okei.
Kui sa mõtled edasiste eesmärkide ja unistuste peale, siis millises suunas te Peaasjadega liigute?
Ma ütleks, et meid on õnnistatud nii hea seltskonnaga, et ideede puudust meil ei ole. Üheks eesmärgiks on loomulikult noortekeskuse võimaluste laiendamine, me tahame, et see saaks suuremale hulgale noortele kättesaadavaks. Me unistame sellest, et meil oleks piisavalt inimesi ühiskonnas, kes oskaksid üksteisele tuge pakkuda. Oleme endale eesmärgiks seadnud, et järgmise aasta lõpuks oleks 1% Eesti inimestest võimeline osutama vaimse tervise esmaabi. See võiks olla üks abivahend, mis aitaks meil sellest kriisist ka paremini toibuda ja sellest välja tulla. Et me oskaksime üksteisele paremini toeks olla ja pakkuda tuge nii, et inimesed jõuavad vajadusel ka professionaalse abini.
Ja loomulikult oleks tore, kui igaühel meist oleks oma isiklik psühhoterapeut, kellega asju arutada ning kes kuulaks. Aga see tundub liiga utoopiline unistus.
Palun anna üks soovitus, kuidas iga inimene saab iseenda ja oma lähedaste vaimset tervist hoida ja toetada?
Praegusel stressirohkel perioodil on mõistlik keskenduda sellele, mida head, helget, ilusat või humoorikat õnnestub enda ümber leida ja märgata. Igaühel on kindlasti midagi, mis temas positiivseid emotsioone üles kutsub ja seda emotsiooni saab võimendada ja kinnistada, kui neid häid emotsioone jagada mõne teise inimesega. Olgu see siis mõni lähedane inimene või hoopis keegi, kellega ei ole tükk aega suhelnud. Aga et võtta tõesti see viisteist minutit ja jagada midagi head, mida sa oled enda ümber märganud, seda võiks praegu rohkem olla. Me kutsume selliseid vaimse tervise hoidmise alustalasid hellitavalt vaimse tervise vitamiinideks, aga just seda heade suhete hoidmine, meeldivate emotsioonide kogemine, hea puhkamine, toitumine ja liikumine on.
Jaga
