Äkki asendaks koos joomise koos jalutamisega?

2007. aastal võitis Reformierakond valimised loosungiga „Viime Eesti viie rikkaima Euroopa riigi hulka.“ Aasta hiljem vajus Eesti sügavasse majanduskriisi.

Tõsi, vahepealsete kasvuaastate jooksul oli põhjust optimismiks, kuid lubatud rikkus ei jõudnud meie õuele. Vastupidi – oleme üks suurima suhtelise vaesusega riike Euroopas, inflatsioon on euroala kiiremaid ning meie pensionid jäävad keskmiselt neli korda väiksemaks kui Euroopa Liidus.

Ansipi visioonist sai lõpuks pilkealune, kuid vähemalt oli see olemas – suur ja julge suund, mis andis ühiskonnale tunnetuse, et liigume kuhugi.

Täna, 18 aastat hiljem, võiksime endalt küsida: milline on Eesti uus unistus? Ja milline võiks olla see siht, mis meid rahvana ühendaks ja tooks kokku, mitte ei lõhestaks – ja mille taha oleme valmis koonduma nii, et see seekord ka päriselt õnnestuks?Eesti troonib küll paljudes digitaalse arengu ja innovatsiooni edetabelites, kuid meid eristab üks valus vastuolu – samal ajal püsivad kõrgel tasemel käitumismustrid, mis hävitavad nii inimesi kui ka suhteid.

Alkoholism, koolikiusamine, vaimse tervise probleemid, koduvägivald, suitsiidsus, liikumisvaegus – paraku oleme ka nende ebameeldivate edetabelite tipus.

Uuringud kinnitavad, et alkoholi ja ainete kuritarvitamine ning sellega seotud surmad – näiteks vägivalla või enesetappude kaudu – on Eestis märkimisväärselt kõrged.

Samuti on alkoholiga seotud suremuse ja sotsiaalsete erinevuste vahel Eestis suur seos: vähem haritud või majanduslikult nõrgemas olukorras olevate inimeste seas on alkoholi- ja vägivallaga seotud surmad sagedasemad.

Vaimse tervise probleemide ulatus Eestis on samuti oluline murekoht – 2023. aasta Eesti inimarengu aruanne tõi välja, et Eestis on vaimse tervise probleemid laialt levinud ja eriti noorte hulgas kasvamas. Ühiskondlik-sotsiaalne ebavõrdsus ning piisava ennetuse puudumine muudavad olukorra eriti raskeks.

Välja joonistub otsekui kõrverpilt ühiskonnast, mis näib tugev ja edukas, kuid mille sisemine tasakaal on paigast ära.

Väike Island suutis

Suured ühiskondlikud pöörded ei ole utoopia. Võtame näiteks Islandi: 1990ndatel suutis see väikeriik laiapõhjalise ühiskondliku kokkuleppe ja järjekindla tegutsemise kaudu vähendada noorte alkoholitarvitamist ja suitsetamist Euroopa kõrgeimatelt tasemetelt üheks madalamaks.

Kui nemad suutsid luua ühiskonna, kus inimeste heaolu, vaimne ja füüsiline tervis ning elukvaliteet on prioriteet number üks, siis miks ei peaks Eesti samaga hakkama saama?Üks Eesti parimaid näiteid laiapõhjalisest koostööst on Heateo Mõjufond, Eesti esimene strateegilise filantroopia fond. See ei ole pelgalt rahastamisvahend, vaid platvorm, mis ühendab ühiskondlikud algatused, erasektori ressursid ja professionaalsed vabatahtlikud, et luua mõõdetavat muutust.

Fondi kaudu kasvavad algatuste mõju ja jätkusuutlikkus ning lahendatakse meie ühiskonna kõige valusamaid probleeme tervisekäitumise, laste ja perede heaolu ning võrdsete võimaluste vallas.

Täielikult erasektori rahastusel ja professionaalsete vabatahtlike panusel sünnivad muutused, mis mõjutavad sadu tuhandeid Eesti inimesi. Viimastel aastatel on Mõjufondi toel oma mõju oluliselt kasvatanud näiteks MTÜ Peaasjad, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ SPIN ja Lapse Heaolu Arengukeskus.

Juba üle 7000 inimese on läbinud Peaasjade vaimse tervise koolituse, KiVa kiusuennetusprogramm aitab vähendada kiusamist 134 Eesti koolis ning avatud on 8 Perepesa üle Eesti, kus tuhanded pered saavad tõenduspõhist tuge vanemlusteekonnal.

Need algatused näitavad, et ühiskondlikud muutused ei ole pelgalt teoreetilised unistused – need on võimalikud ja seejuures ka mõõdetavad. Kui tuua kokku kolmanda sektori vaade ja pealehakkamine ning erasektori teadmised ja ressursid, sünnivad positiivsed muutused, mis mõjutavad kogu ühiskonda.

Viie rikkaima hulka jõudmine polnud kunagi realistlik eesmärk. Meie rahvaarv, geograafiline asend ja maavarade kesisus seab omad piirid.

Kuid riigi edukust ei määra ainult rahakoti suurus – on palju riike, kes jäävad majanduselt keskmikeks, ent keda hinnatakse kõrge elukvaliteedi, turvatunde, kogukondade tugevuse või uuendusmeelsuse tõttu.

Pöörakem olukord pea peale

Mille poolest tahaksime, et Eestit hinnataks? Uus unistus võiks sündida sealt, kus praegu on valu kõige suurem. Kuidas oleks, kui pööraksime olukorra pea peale – kui meist saaks maailma kõige tervem ja hoolivam rahvas, kus väärtustatakse nii ennast kui teisi?

Kujutame ette Eestit, kus:

• lastel ja noortel on Euroopas kõige vähem ärevust, depressiooni ja suitsiidimõtteid;
• lapsevanemad kasvatavad oma lapsi armastuse ja usaldusega, mitte karjumise ja käskude kaudu;
• koolides valitseb toetav õhkkond ning kiusamine on haruldane erand, mitte igapäevane reaalsus;
• vanem elanikkond on nii füüsiliselt kui sotsiaalselt aktiivne ning on ühiskonnas väärtustatud;
• inimesed liigutavad end igapäevaselt värskelt õhus – koos joomine on asendunud koos jalutamisega.

„Maailma terveim rahvas“ pole võimatu eesmärk. Ajalugu on näidanud, et suudame tulla välja ka kõige pimedamast ööst – seljatada sõjad, küüditamised, nälja ja isegi viiskümmend aastat okupatsiooni. Terve Eesti on saavutatav eesmärk, kui paneme seljad kokku ja tegutseme ühiselt – igaüks panustab oma teadmiste, aja või ka annetusega.

Heateo Mõjufondi näide tõestab, et koostöös peitub jõud: kümned Eesti ühiskonna sõlmpunkte lahendavad algatused, erasektori annetajad ja professionaalsed vabatahtlikud loovad reaalse ja mõõdetava muutuse, mis ulatub kümnete ja sadade tuhandete inimesteni.

Eesti, kus elab maailma kõige tervem ja rahvas – nii keha kui vaimu poolest –, on eesmärk, mis ühendab, toob kokku ja loob homse Eesti, kus iga inimene tunneb end väärtustatuna, turvaliselt ja tervena.

Eesti, kus tervis ja heaolu ei ole privileeg, vaid igapäevane reaalsus – see on unistus, mille nimel mitte lihtsalt ei tasu, vaid peab püüdlema.

Kui tahame tervemat ja hoolivamat Eestit, peame alustama iseendast. Tee esimene samm juba täna – kutsu sõber jalutama, kuula last ilma telefoni haaramata, toeta annetusega mõnd vaimse tervise algatust või küsi kolleegilt, kuidas tal päriselt läheb.

Iga väike samm on osa suurest muutusest, mis viib meid lähemale meie uuele sihile saada maailma kõige tervemaks ja hoolivamaks rahvaks, kus väärtustatakse nii iseennast kui teisi.

Ingi Mihkelsoo, Heateo Sihtasutuse koostöösuhete juht.

Artikkel ilmus ka Eesti Päevalehes arvamusloona.