Menüü

Unustagem koolitused– uus meetod muutuste juhtimiseks

22. september 2014, Kaspar Kelder
Heategu koostöös SEViga on alustamas oma portfelli kuuluvate organisatsioonide juhtidele mõeldud uuendusliku arenguprogrammiga. Action learning meetod on lähenemine, mida kasutatakse universaalselt nii inimeste arendamiseks, keeruliste probleemide lahendamiseks kui ka muudatuste juhtimiseks.

Uuenduslik on alustav arenguprogramm sellepoolest, et meile teadaolevalt kasutame Eestis meetodit action learning esimest korda. Suurbritanniast pärit meetodi valdaja ja sotsiaalse innovatsiooni uurija Rasmus Pedanik annab meetodist pikema ülevaate.

Action learning teooria ja epistemoloogilised seisukohad töötas algselt välja Reginald Revans (1907 – 2003), kes rakendas seda meetodit, et toetada organisatsioonide ja ettevõtluse arengut. Revans oli väga mitmekülgne inimene. Ta oli astrofüüsik, olümpiavõistleja, professor, haridusuuendaja, juhtimiskonsultant jne. Ta töötas Cambridge ülikooli teaduskonnas, kus samal ajal töötas viis Nobeli preemia laureaati. Nende tarkade meestega koos töötades õppis ta „kahtlemise“ ja küsimuste esitamise kunsti. Palju mõjutusi meetodi väljatöötamiseks sai ta väidetavalt juba varases nooruses, millel tema isa uuris RMS Titanicu katastroofi põhjuseid. Revans uskus ise kindlalt, et soorituste tulemuslikkuse võti ei seisne “ekspertide” nõuannetes, vaid inimestes endis. Selle uskumuse tulemusena ta töötaski välja action learning meetodi kui protsessi, milles osaleja õpib oma tegevustest ja kogemustest koos kaaslastega väikestes rühmades, mida kutsutakse inglise keeles „set“.

Mis asi siis ikkagi on action learning?

Action learning on tulemuslik õppeprotsess, kus osalised õpivad tegutsedes ja tegevuse üle reflekteerides ja mida kasutatakse universaalselt nii inimeste kui organisatsioonide arendamiseks ja muudutuste juhtimiseks. Action learning on väidetavalt üks kuluefektiivsemaid inimeste arendamise ja probleemide lahendamise meetodeid, mida kasutavad väga erinevad organisatsioonid üle maailma, näidetena võib tuua General Electricu, Hyundai, Coca-Cola, Walt Disney, MIT jt.

Kuidas action learning toimub?

Action learning meetodi sisuks on väike rühm (4-8 inimest) kolleege/juhte, kes kohtuvad regulaarselt eesmärgil õppida ja lahenda reaalseid probleeme. Kohtumistel peegeldatakse teiste rühma liikmete küsimuste abil oma otsuste ja tegevuste üle ja õpitakse oma ning teiste mõtlemisest, tegutsemisest ja kogemustest. Kohtutakse tavaliselt kaks korda kuus üheksa kuni viieteistkümne kuu jooksul. Ühel kohtumisel pühendatakse ühele osalisele/probleemile u 50 minutit. Action learning lähtub sellest, et inimesed õpivad kõige paremini reaalseid probleeme lahendades (tegutsedes) ja neid peegeldades. Iga rühma liige toob rühma kaasa oma kõige „põletavama“ probleemi, millele ta lahendust ei tea.

Probleemid, mida rühmas uuritakse on nö „nõiutud probleemid“ (wicked problems), millele ei ole üheseid lihtsaid lahendusi. Rühma kohtumise eesmärk on leida sellele probleemile uus loov lahendus. Pärast lahenduseni jõudmist võtab rühma liige vastutuse, et ta ka selle lahenduse ellu viib. Järgmisel korral räägib rühma liige teistele oma tegutsemise tulemustest. Kui probleem on lahendatud, võetakse ette järgmine „põletav“ probleem jne. Sedasi käituvad kõik rühma liikmed.

Revans on väitnud, et õppimist ei toimu ilma tegutsemiseta. Just reaalsete probleemide lahendamise tõttu on action learning väga praktiline. Siinkohal olgu veel mainitud, et on olemas väga erinevaid action learning vorme ja võimalusi, kuidas seda metoodikat kasutada, meie kasutame „klassikalist“ või algupärast lähenemist. Kuigi action learning metoodika on oma olemuselt lihtne, siis tulemused ei tule kergelt. Action learning kohtumised vajavad korraliku ettevalmistust ja läbiviimist vastava juhendaja poolt (set advisor) ning osalejatelt pühendumust.

Action learning meetodi õppeprotsess hõlmab:
1) tõsist probleemi, mis on oluline, kriitiline, ja tavaliselt keeruline;
2) mitmekesist probleemide lahendamise meeskonda või “rühma” (ingl. „set“);
3) protsessi, mis edendab uudishimu, uurimist ja reflektsiooni;
4) nõuet, et rääkimine muutub tegevuseks ja lõpuks probleemi lahenduseks ja;
5) pühendumist õppimisele. Lisaks sellele, et action learning on väga praktiline, arendab see metoodika eelkõige inimesi.

Peamiseks kasuks on oma teadmiste avardumine võimelike tõlgendus- ja käitumisviiside suhtes, mis aitab inimestel saavutada paremaid tulemusi ja teha paremaid otsuseid.

Action learning arendab:
1. loovust ja kriitilist mõtlemist;
2. keeruliste probleemide lahendamise oskust;
3. inimeste juhtimisoskusi;
4. meeskonda ja koostööd (team bulding);
5. oskust viia organisatsioonis ellu muudatusi.

Heateo ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) poolt algatatud action learning piloot-arenguprogramm kestab osalistele 9 kuud, mille jooksul kohtutakse 2 korda kuus. Pilootprogramm hõlmab ka organisatsioonide ja inimeste arengu hindamist, et selgitada meetodi mõju.
Organisatsioonide tulemusnäitajaid aitab hinnata Jaan Aps ja osaliste arengut hindab Fontes.
Lisaks mõju hindamisel uuritakse põhjalikult ka seda, et mis takistab ja soodustab „rühmades“ uue lahenduste ellu viimist. Viimast uuringut juhendab Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Kellel on huvi uurida edasi, mis asi action learning on, siis soovitame vaadata Michael Marquardt´i tutvustavat videoloengut: https://www.youtube.com/watch?v=ZtVG8kF8qf4


Action learning meetodi pilootprojekti toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Heateo toetaja Fontes.

 


NULA inkubaatorisse esitati 79 ideed

05. aprill 2018

Uute algatuste käivitajad esitasid NULA inkubaatorisse 79 värsket mõtet, mis aitavad lahendada mõnda olulist probleemi Eesti ühiskonnas. Esitatud lahendused puudutasid erinevaid valdkondi, alustades keskkonnast ja haridusest ning lõpetades vaimse tervisega.

Meie meeskonnaga liitus Maria Helen Känd!

23. märts 2018

Heateo meeskonnal on taas rõõmusõnumeid - meie meeskond on täienenud! Meiega on liitunud Maria Helen Känd, kes hakkab tegelema "Ma armastan aidata" annetuskeskkonnaga seotud uute projektidega ning veel mitme põneva asjaga, millest täna on veel vara rääkida. 

Mari-Liis Dolenko: Tere tulemast, NULA uus hooaeg!

21. märts 2018

Tervitused Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt! Sellel aastal on meil palju sünnipäevi, mida koos tähistada. Eesti Vabariik 100, Heateo Sihtasutus 15 ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital 10! Nende aastatega oleme KÜSKis aidanud ühiskonnas mõjusaid muutuseid luua ning kodanikuühenduste arengusse panustada. KÜSK on selle aja jooksul andnud hoogu 650 vabaühendusele, ligi 1400 algatusele ja mitmetele suursündmustele nagu Teeme Ära talgud või Arvamusfestival. Selleks, et säravamaid lugusid esile tõsta, hõikame igal kuul sel aastal KÜSKi kodulehel ja sotsiaalmeedias välja 10 vabaühendust, algatust või teemat, mille arendamisse viimasel dekaadil oleme toetustega sõna sekka öelnud ja tugevat muutust märganud.

Vaata kõiki uudiseid