Menüü

SPIN programmi juht Keit Fomotškin: Mõju on meie valuuta

08. veebruar 2017, Kärt Kaasik

SPIN on spordil põhinev ennetusprogramm noortele, mis koosneb jalgpallitreeningutest ja sotsiaalseid oskusi arendavatest sessioonidest. See on hea näide sellest, kuidas suured ambitsioonid ja reaalne soov ühiskonnas midagi paremaks teha, viivad edu ning õigete inimesteni. Pirkko ja Kärt vestlesid Keiduga programmist üldisemalt ning tulevikuplaanidest.


SPIN programm on kolme aasta jooksul teinud läbi väga kiire arengu - meil läks pea üks aasta, et programm Eesti jaoks välja töötada, pool aastat, et programm Tallinnas piloteerida ja aasta, et seda ellu viia ja siis algas juba laienemine. Täna olete ja tegutsete juba kolmes linnas ja olete Heateo portfellist väljumas. See on erakordselt kiire areng. Mis on SPINi ja Sinu edu saladus?

Kirg ja ambitsioonikus. SPIN-i ülesehitamine ja pidev arendamine on olnud ja on jätkuvalt minu elu ägedaim võimalus ja teen seda suure kirega. Kui inimene leiab enda jaoks elu võimaluse, siis ongi iga päev väga äge! Püüdleme sisus aina paremat kvaliteeti ja soovime pidevalt juurde õppida. Kokkuvõttes viibki see ambitsiooni kõrgele.


Väga olulised on need inimesed, kes üheskoos SPIN-is töötavad. Meil on olnud võimalus panna kokku äge meeskond, mille liikmed on ülimalt erinevad, aga neid ühendab soov  panustada noortesse, kellel on vähem võimalusi. Ja eriti väärtuslik on see, et väga suur osa meie inimestest võtab SPIN-is töötamist ise kui arenguprogrammi, ehk nad saavad ise väga väärtusliku kogemuse.


Kui suur teie meeskond täna on ja kes seal töötavad?
Täna teevad väga suure töö ära jalgpallitreenerid ja tugispetsialistidest abitreenerid, keda on kokku 25. Meie keskses tiimis on veel Snezana Stoljarova ja Andrei Liimets. Snezana on erialalt spordipsühholoog ja ta hoolitseb nii programmi sotsiaalsete oskuste sessioonide sisumaterjali väljatöötamise kui tiimide konsulteerimise ja toetamise eest nende elluviimise käigus. Andrei tegeleb peaasjalikult kommunikatsiooni, osalejate värbamise ja koolidega suhtlemisega.

Noortega väga lähedalt seotud veel ligi 25 politsei kontaktisikut, kes käivad regulaarselt enda grupi noortega tegevusi kaasa tegemas. Samuti nii Eesti Jalgpalli Liit kui ka jalgpalliklubid FC Flora, FC Levadia, JK Järve ja JK Narva Trans.


Suurteks koostööpartneriteks on koolid. Täpsemalt sotsiaalpedagoogid, klassijuhatajad, koolide direktorid. Kusjuures senine kogemus näitab, et kui kooli võtmeisiku – sotsiaalpedagoogiga - on koostöö ja klapp hea, siis nendes koolides õppivate noorte jaoks õnnestub programm paremini.


Mu peas tiksub kogu aeg teadmine, et meie ümber on nii palju võimalusi sünergiaks. See on ka SPIN-i üks väärtusi, et me loome noortele tugivõrgustiku ja kaasame partnereid, kes muidu puutuvad nende noortega kokku tagajärgede kontekstis. Me püüame panna kõiki ühise eesmärgi nimel tööle, milleks on anda noortele eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi ning vähendada nende riskikäitumist. Minu jaoks juhina on põhiväljakutse see, kuidas nii suurt hulka inimesi ja koostööpartnereid, kelle jaoks see ei ole põhitöö, hoida pidevalt põlemas.


Kes on noored, keda SPIN programm toetab?

Noored, kes elavad riskioludes, omavad vähem võimalusi osaleda huvitegevustes ja viljelevad enam riskikäitumist - näiteks kellel on käitumisprobleemid, õpiprobleemid, laiemalt kokkupuude politseiga või perekond ei ole nii toetav, kui võiks olla. Me usume, et need on noored, kellel on võib-olla kõige suurem potentsiaal üldse, see tuleb lihtsalt üles leida ja seda tuleb osata arendada.


Kuidas SPIN programm nende noorte elusid mõjutab?

Ühelt poolt see, et me pakume neile kolm korda nädalas toetavat ja arendavat keskkonda. Nendega tegelevad professionaalsed ja usaldusväärsed täiskasvanud. Noortel on võimalus tegeleda spordiga, mis neile meeldib, tunda ennast õnnelikult ja turvaliselt. Lisaks arendame noorte sotsiaalseid oskuseid ja seome need võimalikult hästi ära jalgpalli kui meeskonnamänguga. Jalgpalli kaudu on võimalik teoorias õpitud teadmisi, näiteks üksteisega arvestamist, enesejuhtimist ja enesekontrolli, eesmärkide seadmist, emotsioonide kontrollimist, positiivseks liidriks olemist, kinnistada. Kahe elluviidud hooaja tagasiside näitab, et noored ise hindavad programmis kolme aspekti – arendavaid jalgpallitrenne, 

inspireerivaid ja avatud treenereid ning võimalust õppida uusi teadmisi

 ja oskusi. See on meie jaoks väga suur tunnustus.

Foto autor: Maria Laanjärv 

Millised on täna olnud mõned SPIN-i edulood, mis sind innustavad?

Tegelikult kõik lood, mis näitavad noorte arengut nii meie programmis kui ka koolide ja politsei vaatenurgast.  Aga üks minu lemmikuid on esmapilgul justkui pisike muutus. See on lugu paarist noorest, kes kaks kuud peale SPIN-programmi tulemist hakkasid koolis personalile „Tere“ ütlema inimestele, kellele nad ei olnud kaheksa aastat seda öelnud. Viisakus ei ole sotsiaalne oskus, millele me oleme peamiselt orienteeritud. Samas on see väga inspireeriv näide pisikestest muutustest, mis loovad eelduse suureks muutuseks.


Sisulisemalt need lood, kus noored on parandanud oma käitumist ja õpitulemusi koolis. Kahest noorest, kes liitusid SPIN-i programmiga, said oma klassi parimad õpilased. Kõiki muutusi ei saa loomulikult panna ainult SPIN-i arvele. Positiivsed muutused on enamasti seotud paljude faktoritega, kuid meie saame anda enda vajaliku panuse ja loota, et see annab vajaliku positiivse tõuke pikaajalisemaks muutuseks. Tegelikult me ka lihtsalt ei looda, vaid mõõdame programmi mõju noortele.


Kuidas te tagasilöökidega toime tulete?

Meil on meie väärtused: avatus, aktiivsus ja hoolivus ning nendest lähtume kogu oma töös, ka tagasilöökide korral. Üks muresid on see, kui aktiivselt noored meie programmis käivad ja kuidas toimetada siis, kui nad ära kaovad.


Treenerite ja abitreenerite jaoks on alati raske see, kui noor programmist lahkub. Isegi siis, kui see noor leiab enda jaoks tee professionaalse jalgpalliklubini, mis on tegelikult edulugu. Need noored kasvavad treenerite ja abitreenerite südamete külge, täpselt nagu õpetajatelgi. Aga valusaim on siis, kui me teame, et noorel on elus raske ja meie võimuses ei ole seda muuta. Me proovime alati neid toetada ja mitu korda tagasi kutsuda. Räägime sellest, et SPIN on nende jaoks avatud. Ja kui meil ei õnnestu teda programmi tagasi saada, siis paraku tulebki vahel käed üles tõsta ja tõdeda, et me ei saanud aidata.

Tagasilöökidega toimetulekuks ja keerulistest olukordadest õppimiseks toimuvad tiimidele regulaarsed supervisioonid. See on osa tiimi toetamise süsteemist, mis on eesmärkide saavutamiseks ülioluline. Supervisioonid ja täiendkoolitused on programmi treenerite ja abitreenerite arendamiseks ja motiveerimiseks, et süvendada baaskoolitustel õpitud oskusi, töötada ühiselt läbi treeningute (sh eluoskuste sessioonide) elluviimisel kogetud keerulisi juhtumeid, teha rollitreeninguid, jagada gruppidega töötamisel tekkinud positiivseid kogemusi jms.

Mainisid enne mõju hindamist. See  on midagi, mis eristab SPIN programmi paljudest teistest. Kuidas te mõju hindate?

Treenerid hindavad noorte arengut igas trennis kolmesel skaalal. Lisaks saame koolidelt nii hooaja alguses kui lõpus tagasisidet noorte käitumise, koolikohustuse täitmise ja hinnete kohta. Noored ise hindavad nii programmi kui enda arengut.

Laiem mõjuanalüüs veel käib. Esialgsete tulemuste põhjal võime öelda, et ühe aasta programmis aktiivselt osalenud noorte puhul paraneb käitumine koolis keskmiselt 10% ja õpitulemised 7% võrreldes vastavate näitajatega enne SPIN-programmiga liitumist.


Mõju hindamine on nii meile endile ja meie peamiste partnerite jaoks oluline, sest näitab ära, kas sellisel viisil sekkumine tõepoolest parandab noorte arengupotentsiaali realiseerumist. Seepärast toongi vahel antud teemast rääkides võrdluse, et ettevõtete tulemusi näitab kasum, vabaühenduste tulemusi mõju. Mõju on meie peamine valuuta ja selle hindamisega tuleb süstemaatiliselt tegeleda.

Mida on vaja, et nende laste jaoks probleemid laheneksid?

Teadlikumaid, turvalisi ja mitmekesisemaid keskkondi, kus noored saaksid tuge ja oma hirmudest üle. Ja veel varasemat märkamist ja toetavat sekkumist. Lisaks sellele usku ja hoolimist. Kahjuks näeme täna üsna sageli, et need inimesed, kes peaksid lastesse eneseusku süstima, on ise selle kaotanud. Nad ei usu, et maailmas on vahepeal nende noorte aitamiseks midagi uut välja mõeldud ja et neid lahendusi tasub proovida. Ja see toob meid selleni, et osa neid, kes peaksid olema varajaste märkajate ja toetajate rollis, on paraku ise läbi põlenud.

Minu meelest võib üks põhjus olla selles, et need inimesed, kes tegelevad tagajärgedega, ei kuule piisavalt palju tunnustust ega  tunne, et nende töö on oluline või muudab midagi. Seetõttu peame tunnustamist oma töö juures väga tähtsaks.


Te tegutsete täna lisaks Tallinnale ka Ida-Virumaal. Septembris avasite grupi Kohtla-Järvel ja nüüd jaanuaris grupi Narvas. Kuidas sa senist laienemise tempot kommenteerid?

Üle mõistuse kiire. Oleme seni laienenud aasta võrra kiiremas tempos kui me kaks ja pool aastat tagasi plaane tehes unistasime. Ja sellega kaasneb muidugi oht, et kvaliteet hakkab kannatama. Hetkel ongi üks peamisi suuri teemasid, kuidas korraldada kiirele laienemisperioodile vaatamata tööd nii ümber, et kvaliteet ei kannataks. Oleme väga fokusseeritud ja anname endast parima. Mõnda aega peame laienemisega vahet. Kuigi huvi mitmetest Eesti paikadest jätkuvalt näidatakse.


Kas programmi käivitamine Tallinnas ja Ida-Virumaale on olnud erinev?

On ja ei ole. Protsessi mõttes oleme juba kogenumad ja suudame programmi elluviimiseks vajaliku struktuuri kiiremini üles ehitada. Töökultuur on ehk pisut erinev. Näiteks Ida-Virumaa puhul on olnud vajalik üle kontrollida, kas oleme partneritega tööülesannetest ja plaanidest ühtemoodi aru saanud. Teine hästi oluline asi on vene keele oskus, mida Ida-Virumaal rohkem vaja läheb kui Tallinnas.

Samas oleme tajunud, et Ida-Virumaal on meie programm rohkem oodatud. Näiteks mitmed sotsiaalpedagoogid Narvas on öelnud, et nüüd on keegi veel, kes nendest noortest hoolib.


Sinu enda areng – mida Sa oled pidanud enda juures juhina arendama või mis uskumustest loobuma või ümber mõtlema ?

Olen pidanud õppima vähem kõike kontrollima ja rohkem usaldama neid inimesi, kes on mu ümber ja valikuid, mida nad teevad. Varem, kui oli väiksem tiim, siis mul oli võimalus olla kõigis protsessides sisulisemalt sees, aga enam pole see võimalik ja tegelikult ka vajalik. Peamine on luua muutuste elluviimiseks vajalik keskkond, leppida kokku eesmärgis ja anda tiimiliikmetele selle elluviimiseks nii vajalik vastutus kui ka vabadus.

Meie tiim koosneb inimestest, kelle põhitöö ei ole SPIN. Me ei kohtu iga päev, mõne treeneriga ma kohtun üle kolme nädala. Samas telefoni teel suhtleme tihedamalt. Ma tahan teada, kas on midagi, mis kripeldab ja mida saaks teha, et  aidata neil asju paremini lahendada.

Foto autor: Andrei Liimets

Kui Sa mõtled tulevikule, siis millest Sa unistad? Kas Sinu ambitsioon on katta kogu Eesti SPIN-i gruppidega?

Meie unistustes on mõned piirkonnad ja kohad veel, kus SPIN programmi on kindlasti tarvis. Samas kogu Eestis ei ole SPIN-i vaja. Rohkem on vaja süsteemset muutust spordi- ja haridusvaldkonnas, kus sporti ei teha lihtsalt spordi pärast ja noorsportlaste tippu viimise kõrval keskendutakse rohkem sellele, et noortest saaksid ühiskonnas osalevad ja iseennast hästi juhtivad inimesed. Võti on treenerites ja tegelikult ka koolide kehalise kasvatuse õpetajates, kes oskaksid erinevaid spordialasid siduda eluks vajalike sotsiaalsete oskustega, olla avatud ning tegeleda rohkem ka noorte vaimse poolega. SPIN saab selles osas kõigile üheks eeskujuks.


SPIN-programmi Tallinnas ja Kohtla-Järvel rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja Narvas Briti Nõukogu. 

 

 

NULA - startup'idest vabaühendused

10. oktoober 2017

Iduettevõtetest kuuleme nii söögi alla kui peale, imetleme nende edulugusid ja mõtleme sellest, kuidas neid vaid rohkem olla saaks. Ja tõsi ta on ju on - kiire tempo, idee pidev testimine ja potentsiaal suurteks õnnestumisteks - kõlavad ahvatlevalt. NULA ühiskondlike algatuste inkubaator pakub start-up mõtteviisi tuge meeskondadele, kellel on idanemas mõni sotsiaalset probleemi lahendav idee.

NULA partnerina lõi esmakordselt kaasa Pipedrive’i disainitiim

10. oktoober 2017

Uut algatust luues on sõnumite selgus ja kompaktsus kriitilise tähtsusega – et suuta ennast nii partneritele kui sihtgrupile arusaavaks teha. Sel aastal oli meil rõõm töötada koos Pipedrive’i tootedisaini tiimiga, selleks, et iga NULA algatus saaks endale selge ja kauni lühitutvustuse ehk onepager’i.

Spinner programm ja Liikumisretsept - saame nendega lähemalt tuttavaks!

09. oktoober 2017

NULA inkubaatori kuus kuud kestnud inkubatsiooniprogramm on tänaseks sisu poolelt lõppenud ning inkubantidel on jäänud nüüd aega Kodanikuühiskonna Sihtkapitali väljapandud 75 000 € starditoetusele kandideerimiseks (vt lähemalt).

Vaata kõiki uudiseid