Menüü

Heateost läbi praktikandi silmade

05. veebruar 2015, Kaspar Kelder
Jaanuaris käis Heateos praktikal Anette Vetik. Tegemist on noore, üdini positiivse ja produktiivse, neiuga, kes õpib Yorki Ülikoolis Inglismaal, kuid hetkel teeb vahetusaastat Austraalias, Sydney Ülikoolis.
Uurisime Anettelt, mis ajendas teda meie juurde tulema ja milliste mõtete ja emotsioonidegata ookeani taha naaseb.

Miks sa tahtsid just Heateo Sihtasutusse praktikale tulla?

Ma soovisin tulla Heateo Sihtasutusse praktikale, sest ma olin kuulnud ja lugenud väga huvitavate projektide ja MTÜ-de kohta, mida Heateo Sihtasutus on käivitanud, nõustanud ja toetanud.
Teiseks põhjuseks oli minu eriala valik. Ma õpin ülikoolis politoloogiat, majandust ja filosoofiat ning kodanikuühiskonna organisatsioonid ühendavad endas kolme erialaaine tahke – täpsemalt, poliitilise kapitali kaasamist ja suurendamist ühiskonnas, majanduslikku jätkusuutlikkust ja mõjupõhiseid investeeringuid, ning usalduse hoidmist läbi eetilise käitumise. Samuti oli mulle tähtis saada vastused isiklikele küsimustele nagu “kas ma õpin enda jaoks õiget eriala?” ja “kuidas ma võiksin magistris spetsialiseeruda?”

Varem olen löönud kaasa Euroopa Maja projektides, korraldanud väitlusturniire ja õpetanud väitlemist nii põhi-, kesk- kui ka ülikooli tasemel, ning olnud ka vabatahtlik erinevatel üritustel – nii et kolmandaks praktikale tulemise põhjuseks oli soov kogeda, kuidas on võimalik panustada kodanikuühiskonda rakendades teisi oskusi.

Milline oli sinu kuu Heateos?

Praktika avas minu jaoks täiesti uue maailma. Terve ühiskontor oli täis väga inspireerivaid, tarku, motiveeritud, ja positiivseid inimesi, kelle seltskonnas oli huvitav ja mõnus tööd teha. Ma olen väga tänulik kaasheateolestale nende suhtumise eest minusse – nad võtsid mind kohe kui meeskonnaliiget mitte kui ajutist ja tundmatut praktikanti ja nad panustasid kõik, et minu kogemus oleks võimalikult mitmekülgne ja arendav. Selle tulemusena ma tundsin ennast väga mugavalt ja soovisin anda endast parima kõikidel ülesannete täitmisel. Samuti, ma ei olnud varem kunagi kontoris töötanud, vaid teeninud oma raha lauldes ja Kihnus ekskursioone tehes. Seetõttu, ma arvan, et Telliskivi kontor, olles minu jaoks elu esimene, tõstis mu ootused tuleviku töökeskkonna ja kolleegide suhtes väga kõrgele.

Ma nautsin praktikat väga, sest kõik teemad ja ülesanded, millega mul oli võimalus tegeleda, pakkusid mulle huvi. Lõviosa minu tööst seisnes erinevate valdkondade sotsiaalsete kitsaskohtade kaardistamises ja uurimises, kuid mul oli võimalik osaleda ka SIBi (ühiskondliku mõju osakud) koosolekutel, kuulata Uuskasutuskeskuse strateegia nõupidamist ja samuti koos Keitiga ,,põllul käia”. Üheks minu lemmikkogemuseks oligi just kahes SPINi progammis osalevas koolis jalgpallitrennis kohal käimine ja treenerite tagasiside ja murekohtade analüüsimine.

Millised oleksid sinu soovitused teistele tudengitele?

Lisaks töökogemusele ning teadmistele kodanikuühiskonna toimimisest ja Eesti sotsiaalsetest probleemidest, õppisin ma kõige rohkem tegelikult iseenda kohta. Näiteks tekkis mul kindlam tunne, et see eriala, mida ma ülikoolis õpin ja mida ma naudin intellektuaalsel tasandil, pakub mulle ka praktikas palju rõõmu, motivatsiooni ja eneseteostust.

Ma soovitaksin kõigil üliõpilastel ja ka keskkooli abiturientidel katsetada ning proovida erinevaid töökohti erinevates sektorites, et tõeliselt mõista, mis tekitab neis rõõmsa ja täidetud tunde pärast 8-tunnist tööpäeva. Kui teile pakuvad huvi sotsiaalteadused ja nende rakendamine ühiskonna hüvanguks, kaasates nii era-,mittetulundus- kui ka avalikku sektorit, siis ärge kartke vabatahtlikuks kandideerida – mina kogusin ennast kuu aega enne kui julgesin juba ammu valmis kirjutatud e-maili Heateo Sihtasutuse poole teele saata, kuid minu jaoks suur julgustükk tasus ennast mõõtmatult ära!

Olulisest ja ebaolulisest

19. detsember 2017

Mõnda aega tagasi lugesin mõtet, et „me ei tohiks karta mitte ebaõnnestumist, vaid õnnestumist asjades, mis ei ole olulised“. See lause jäi minu kõrvu kõlama olukorras, kus Heateol on kohe-kohe seljataga erakordne aasta – NULA inkubaatori uuendatud mudeli läbi saime juurde 6 väga ägedat probleemilahendajate meeskonda, oleme kasvatamas tuge portfelliorganisatsioonidele ning Ma armastan aidata annetuskeskkonna kaudu on eraisikud 10 aastaga annetanud juba kokku üle 1 miljoni euro.

Me ei oleks seda suutnud ilma teieta!

19. detsember 2017

Aasta lõpus vaatame tagasi ja täname neid inimesi ja organisatsioone, kes on andnud tükikese oma ajast ja teadmistest selleks, et olulised probleemid saaksid lahenduse.

Üks NULA inkubaatori hooaeg on taas läbi!

19. detsember 2017

Novembrikuuga panime punkti 2017. aasta NULA inkubaatorile, kus kuus meeskonda kuue kuu vältel oma ühiskondlikku ideed arendasid. Selle aasta programm oli pikem ja intensiivsem kui aasta varem. Kuue kuu jooksul toimus pea 40 tundi koolitusi, üle 120 tunni individuaalset nõustamist ja algatused panustasid lugematul arvul tunde väljaspool sessioone oma idee testimisse. 

Vaata kõiki uudiseid